Alusdokument Riigi Teatajas: Ainevaldkond „Loodusained”

Nädalatundide maht: 4

Kooliastme lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud

  • 1. Mõistab olulisi füüsika mudeleid
  • 2. Rakendab valemeid füüsikaliste nähtuste ja kehade omaduste kvantitatiivseks kirjeldamiseks
  • 3. Koostab graafikuid, jooniseid ja skeeme füüsikaliste nähtuste kirjeldamiseks ning analüüsib graafiliselt esitatud infot
  • 4. Seletab ja põhjendab füüsika mudelite põhjal füüsikalisi nähtusi ja kehade omadusi
  • 5. Kasutab füüsikaalase teabe leidmiseks erinevaid allikaid ning hindab allikate usaldusväärsust
  • 6. Kavandab ja korraldab ohutult katseid füüsikaliste nähtuste ja kehade omaduste uurimiseks, analüüsib katsetulemusi ning teeb põhjendatud järeldusi

Õpitulemused

Valgusõpetus

  • 1. Tunneb erinevaid valgusallikaid; liigitab valgusallikaid nende suuruse ja valguse spektraalse koostise järgi
  • 2. Tunneb valguse sirgjoonelise levimise ja peegeldumise seadust ning konstrueerib nende põhjal optilisi nähtusi selgitavaid jooniseid ja korraldab vastavad katsed
  • 3. Rakendab valguse murdumise seaduspärasust läätse tööpõhimõtte selgitamiseks ja probleemülesandeid lahendades
  • 4. Seletab fookuse, fookuskauguse ja optilise tugevuse mõistet
  • 5. Tunneb erinevate läätsede omadusi ja seostab kujutiste tekkimist läätsede omadustega; konstrueerib kiirte käiku kumer- ja nõgusläätses, eristab tõelist ja näivat kujutist
  • 6. Seostab peegeldunud valguse spektrit esemete värvusega
  • 7. Selgitab jooniste järgi erinevate optiliste seadmete tööpõhimõtet
  • 8. Selgitab silma kui optilise süsteemi tööpõhimõtet ning lühi- ja kaugnägemise põhjuseid
  • 9. Rakendab probleemülesandeid lahendades seost 𝐷 = 1/f

Mehaanika

  • 1. Uurib ja kirjeldab keha liikumist ning oskab seda graafiliselt analüüsida
  • 2. Uurib ja kirjeldab kehade vastastikmõju ning selgitab kehade kiiruse muutumist sõltuvalt kehade massist ja vastastikmõju kestusest
  • 3. Teab, et vastastikmõju tugevust iseloomustab jõud
  • 4. Võrdleb eri kehadele mõjuvat raskusjõudu ja seostab seda keha massiga
  • 5. Uurib hõõrdejõudu ja seletab selle mõju kehade liikumisele, analüüsib graafiliselt hõõrdejõu sõltuvust rõhumisjõust
  • 6. Uurib elastsusjõudu ja seletab selle tekkimise põhjuseid
  • 7. Oskab kasutada dünamomeetrit erinevate jõudude mõõtmiseks
  • 8. Kavandab ja teeb katse rõhu määramiseks, seostab rõhku kokkupuute pindala ning rõhumisjõuga
  • 9. Kirjeldab rõhu edasikandumist gaasides ja vedelikes (Pascali seadus); teeb katse vedelikes kehadele mõjuva üleslükkejõu uurimiseks ja selgitab katse tulemusi
  • 10. Tunneb kehade ujumise ja uppumise tingimusi ning selgitab nende seoseid loodusnähtustega
  • 11. Seletab õhurõhu, vedelikusamba rõhku ja üleslükkejõu mõistet ning rakendab neid loodusnähtusi selgitades
  • 12. Seletab mehaanilise töö, mehaanilise energia (potentsiaalse ja kineetilise energia), võimsuse ja kasuteguri mõistet
  • 13. Selgitab lihtmehhanismide otstarvet ja üldist tööpõhimõtet, rakendades mehaanika kuldreeglit
  • 14. Kirjeldab mudeli toel võnkumist, kasutades amplituudi, perioodi ja sageduse mõistet
  • 15. Seostab võnkumist heli tekkimise ja helilainete levimisega
  • 16. Kavandab ja korraldab katsed müra tugevuse mõõtmiseks ning muusikariistade heli kõrguse ja sageduse vahelise seose uurimiseks
  • 17. Rakendab probleemülesandeid lahendades järgmisi seoseid: 𝑣 = 𝑠/𝑡; 𝜌 = 𝑚/𝑉 ; 𝐹 = 𝑚𝑔; 𝑝 = 𝐹/𝑆; 𝑝 = 𝜌𝑔ℎ; 𝐹Ü = 𝜌𝑔𝑉; 𝐴 = 𝐹𝑠; 𝑁 = 𝐴/𝑡 ; 𝑓 = 1/𝑇

Elektriõpetus

  • 1. Seletab kehade elektriseerimist ja elektrilist vastastikmõju
  • 2. Tunneb elektrilaengu, elementaarlaengu, keha elektrilaengu, elektrivälja, elektrivoolu, vabade laengukandjate, elektrijuhi ja isolaatori mõistet ning rakendab neid loodusnähtusi selgitades
  • 3. Uurib ja kirjeldab elektrivoolu elektrolüütide vesilahustes ning metallides
  • 4. Nimetab vooluringi osi ja selgitab nende otstarvet; koostab lihtsamaid elektriskeeme
  • 5. Selgitab elektritarvitite ja elektriliste mõõteseadmete (oommeetri, ampermeetri, voltmeeteri, elektrienergia arvesti) otstarvet ja kasutamise reegleid
  • 6. Kavandab ja teeb katseid voolutugevuse, pinge, elektritakistuse ja eritakistuse mõõtmiseks
  • 7. Uurib jada- ja rööpühenduse korral seoseid vooluringi osade pingete, voolutugevuste ning takistuste väärtuste vahel ja analüüsib saadud tulemusi
  • 8. Kavandab ja teeb katseid elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamiseks ning analüüsib saadud tulemusi
  • 9. Määrab elektritarvitite koguvõimsuse, hindab selle vastavust paigaldatud kaitsmele ning arvutab tarbitud energia väärtuse ja maksumuse
  • 10. Seletab lühise, kaitse ja kaitsemaanduse mõistet
  • 11. Kirjeldab magnetite ja magnetvälja omadusi ning seostab neid Maa magnetvälja ja teiste magnetnähtustega
  • 12. Seostab elektrivoolu ja magnetnähtusi, kasutades näiteid ja rakendusi tehnikas
  • 13. Rakendab probleemülesannete lahendamisel järgmisi seoseid: 𝐼 = 𝑈/𝑅; 𝐼 = 𝐼1 = 𝐼2; 𝑈 = 𝑈1 + 𝑈2; 𝑅 = 𝑅1 + 𝑅2; 𝐼 = 𝐼1 + 𝐼2; 𝑈 = 𝑈1 = 𝑈2; 1/𝑅 = 1/𝑅1 + 1/𝑅2; 𝑅 = 𝜌𝑙/𝑆; 𝐴 = 𝐼𝑈𝑡; 𝑁 = 𝐼𝑈; 𝑄 = 𝐼2𝑅𝑡

Soojusõpetus ja tuumaenergia

  • 1. Seostab keha temperatuuri ja kehade soojuspaisumist aineosakeste soojusliikumisega
  • 2. Selgitab termomeetri otstarvet ja kasutamise reegleid ning erinevaid temperatuuriskaalasid
  • 3. Eristab loodusnähtuste selgitamisel soojusülekande liike: soojusjuhtivust, konvektsiooni ja soojuskiirgust
  • 4. Selgitab siseenergia muutumist kehade soojenemisel ja jahtumisel
  • 5. Seletab soojushulga ja aine erisoojuse mõistet ning kavandab katse keha erisoojuse määramiseks
  • 6. Analüüsib kehade soojuslike omaduste ja soojusülekande põhiomaduste järgi igapäevaelu- ja loodusnähtuseid
  • 7. Selgitab keha siseenergia muutumist sulamisel, tahkumisel, aurumisel ja kondenseerumisel
  • 8. Selgitab sulamissoojuse, keemissoojuse ja kütteväärtuse tähendust
  • 9. Lahendab ja analüüsib rakendusliku sisuga osaülesanneteks taandatavaid soojusfüüsika kompleksülesandeid
  • 10. Seostab isotoopide koostist, radioaktiivset lagunemist ja tuumareaktsiooni aatomituuma ehitusega
  • 11. Selgitab kergete tuumade ühinemise ja raskete tuumade lõhustamise praktilist väärtust
  • 12. Iseloomustab ning võrdleb α-, β- ja γ-kiirgust
  • 13. Nimetab loodusliku ioniseeriva kiirguse allikaid ja selgitab sellega seotud ohtusid
  • 14. Rakendab probleemülesandeid lahendades järgmisi seoseid: 𝑄 = 𝑐𝑚(𝑡2 − 𝑡1); 𝑄 = 𝜆𝑚; 𝑄 = 𝐿𝑚