Koolivõrk | Põhikooli ainekavad

Nädalatundide maht: 4

1. Märkab ja mõtestab keemiaga seotud nähtusi igapäevaelus, keskkonnas ja praktilises inimtegevuses ning tunneb nende vastu huvi
2. Rakendab igapäevaelus kemikaale ja materjale kasutades vajalikke ohutusnõudeid
3. Kasutab korrektselt keemiaterminoloogiat ja -sümboleid; saab aru keemiatekstidest ja koostab neid
4. Mõistab keemiliste reaktsioonide võrrandites sisalduvat teavet ning koostab reaktsioonivõrrandeid
5. Kasutab vajaliku teabe leidmiseks keemiliste elementide perioodilisustabelit, lahustuvustabelit ja metallide pingerida ning leiab tabelitest ja diagrammidelt füüsikaliste suuruste väärtusi
6. Plaanib ja teeb ohutult keemiakatseid, et õppida tundma ainete omadusi ja looduse seaduspärasusi
7. Teeb arvutusi ainevalemite ja reaktsioonivõrrandite ning lahuste koostise alusel; hindab arvutustulemuste vastavust reaalsusele.

1. Teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi, tunneb ära keemilise reaktsiooni toimumise iseloomulike tunnuste järgi
2. Järgib laboris katseid tehes ja argielus kemikaale kasutades ohutusnõudeid
3. Tunneb tähtsamaid laborivahendeid ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti
4. Eristab lahuseid ja pihuseid ning valmistab neid, toob näiteid lahuste ja pihuste kohta looduses ning igapäevaelus
5. Lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid

1. Selgitab aatomi ehitust, kasutab keemiliste elementide tähiste leidmiseks, aatomi ehituse kirjeldamiseks ja elektronskeemi koostamiseks keemiliste elementide perioodilisustabelit
2. Teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks elementideks ning väärisgaasideks, otsib internetist näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus ning võrdleb nende omadusi
3. Eristab liht- ja liitaineid ning selgitab aine valemi põhjal aine koostist
4. Eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut
5. Selgitab kovalentse, ioonilise ja metallilise sideme erinevust

1. Selgitab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses, analüüsib osoonikihi tähtsust ja lagunemist saastamise tagajärjel
2. Võrdleb hapniku ja vesiniku põhilisi omadusi
3. Kogub gaasi, valides sobiva võtte lähtuvalt gaasi lahustuvusest vees ja gaasi tihedusest võrreldes õhu tihedusega
4. Määrab aine valemi põhjal elementide oksüdatsiooniastmeid, koostab oksiidide nimetuste alusel valemeid ja valemite alusel nimetusi
5. Mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet
6. Korraldab lihtainete ühinemisreaktsioone hapnikuga ning koostab vastavaid reaktsioonivõrrandeid, toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiidide ja nende tähtsuse kohta

1. Eristab valemi põhjal oksiide, happeid, hüdroksiide ja soolasid
2. Koostab hapete, hüdroksiidide ning soolade nimetuste alusel nende valemeid ja vastupidi
3. Seostab lahuste happelisi ja aluselisi omadusi nendes esinevate osakestega, hindab lahuse keskkonda indikaatoriga ja lahuse pH väärtuse järgi
4. Mõistab hapete ja aluste vastandlikkust, korraldab hapete ja aluste vahelisi reaktsioone ning koostab vastavaid reaktsioonivõrrandeid
5. Toob näiteid tuntumate hapete, aluste ja soolade kasutamise kohta igapäevaelus

1. Eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle nende asukoha järgi metallide pingereas ning uurib metallide aktiivsust
2. Uurib metalli ja happe vaheliste reaktsioonide kiirust mõjutavate tegurite toimet
3. Seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis, teab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana ja hapniku käitumist oksüdeerijana
4. Koostab reaktsioonivõrrandeid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide kohta
5. Hindab raua, alumiiniumi ja vase ning nende sulamite rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades kasutusalasid vastavate materjalide iseloomulike omadustega

1. Mõistab ja loob keemiateksti anorgaaniliste ainete omadustest ning ainetevahelistest seostest
2. Uurib tugevate ja nõrkade hapete lahuste omadusi ning selgitab erinevusi
3. Uurib happeliste ja aluseliste oksiidide keemilisi omadusi: happeline oksiid + vesi, (tugevalt) aluseline oksiid + vesi, aluseline oksiid + hape, happeline oksiid + alus; koostab vastavate reaktsioonide võrrandeid
4. Selgitab temperatuuri mõju gaaside ning (enamiku) soolade lahustuvusele vees, kasutab ainete lahustuvuse graafikut ja lahustuvustabelit, et leida vajalikku infot ning teha arvutusi ja järeldusi
5. Selgitab tähtsamate anorgaaniliste ühendite leidumist looduses ja kasutamist argielus (väetised, vee karedus, ehitusmaterjalid)
6. Teab keemilise saaste allikaid ja analüüsib saastumise tekkepõhjusi, saastumisest tingitud keskkonnaprobleeme (happesademed, raskmetallide ühendid, üleväetamine) ning võimalikke keskkonna säästmise meetmeid

1. Teeb arvutusi aine hulga, massi ja gaasi ruumala vaheliste seoste alusel, kasutab korrektselt vastavaid ühikuid ning põhjendab loogiliselt arvutuskäike
2. Analüüsib keemilise reaktsiooni võrrandis sisalduvat kvalitatiivset ja kvantitatiivset infot, mõistab ainete massi jäävust keemilistes reaktsioonides
3. Lahendab reaktsioonivõrranditel põhinevaid arvutusülesandeid, lähtudes reaktsioonivõrrandite kordajatest (ainete moolsuhtest) ning reaktsioonis osalevate ainete hulkadest (moolides), tehes vajaduse korral ümberarvutusi ainehulga, massi ja (gaasi) ruumala vaheliste seoste alusel; põhjendab lahenduskäiku
4. Hindab loogiliselt arvutustulemuste õigsust ning teeb arvutustulemuste põhjal järeldusi ja otsustusi

1. Võrdleb ning põhjendab süsiniku lihtainete omadusi, võrdleb süsinikoksiidide omadusi
2. Teab süsinikuühendite paljususe põhjusi
3. Koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid ja molekulimudeleid etteantud aatomite (C, H, O) arvu järgi, eristab lineaarset, hargnenud ja tsüklilist süsinikahelat
4. Liigitab materjale hüdrofiilseks ja hüdrofoobseks
5. Kirjeldab süsivesinike esinemisvorme looduses ja selgitab nende kasutusalasid
6. Eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke, alkohole ja karboksüülhappeid
7. Koostab süsivesinike ja etanooli täieliku põlemise reaktsioonivõrrandeid
8. Uurib etaanhappe keemilisi omadusi
9. Teab etanooli füsioloogilist toimet ja analüüsib sellega seotud probleeme igapäevaelus

1. Selgitab ja uurib keemiliste reaktsioonide soojusefekti
2. Analüüsib süsinikuühendite kasutusvõimalusi kütusena ning eristab taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid
3. Tunneb struktuurivalemi järgi polümeeri
4. Mõistab sahhariidide, rasvade ja valkude rolli organismides, uurib nende omadusi ja sisaldust toiduainetes
5. Iseloomustab tuntumaid süsinikuühenditel põhinevaid polümeerseid materjale (kiudained, plastid), analüüsib nende põhiomadusi, kasutamise võimalusi ja kasutamisega seonduvaid keskkonnaprobleeme
6. Mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust ning analüüsib keskkonna säästmise võimalusi