Alusdokument Riigi Teatajas: Ainevaldkond „Matemaatika”

Nädalatundide maht: 13

Kooliastme lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud

  • 1. Esitab matemaatilist infot erinevatel viisidel (sh üleminek ühelt esitusviisilt teisele)
  • 2. Kasutab õppeprotsessis otstarbekalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, sh sisestab matemaatilisi sümboleid ja tehteid
  • 3. Loeb, mõistab ja selgitab eakohast matemaatilist teksti
  • 4. Loeb, mõistab ja selgitab matemaatiliselt esitatud probleeme
  • 5. Sõnastab matemaatiliselt lahenduvaid probleeme
  • 6. Tunneb probleemülesande lahendamise üldist skeemi ja erinevaid lahendusstrateegiaid
  • 7. Teab, et ülesannetel võib olla erinevaid lahendusteid
  • 8. Põhjendab oma mõttekäike ja kontrollib nende õigsust
  • 9. Liigitab objekte ja nähtusi ning analüüsib ja kirjeldab neid mitme tunnuse järgi
  • 10. On teadlik õppija, kes kasutab enda jaoks sobivaid õppemeetodeid ja hindab oma arengut matemaatiliste teadmiste ja oskuste omandamisel

Õpitulemused

Arvutamine

  • 1. Loeb ja kirjutab naturaalarve (kuni miljardini), täisarve ning positiivseid ratsionaalarve (kuni kolm komakohta; harilikud murrud kuni nimetajaga 1000)
  • 2. Kirjutab naturaalarve järkarvude summana
  • 3. Ümardab arvu etteantud järguni
  • 4. Järjestab ja võrdleb naturaalarve (kuni miljonini), täisarve ning positiivseid ratsionaalarve (kuni kolme komakohaga kümnendmurde; harilikke murde, mille ühine nimetaja on kuni 100)
  • 5. Teab hariliku ja kümnendmurru mõisteid ning kujutab murdarve arvkiirel
  • 6. Kujutab joonisel harilikku murdu osana tervikust
  • 7. Teisendab hariliku murru kümnendmurruks, lõpliku kümnendmurru harilikuks murruks ning leiab hariliku murru kümnendlähendi
  • 8. Arvutab peast (liitmine ja lahutamine 1000 piires, korrutamine ja jagamine 100 piires) ja kirjalikult (liitmine ja lahutamine 10 000 piires, korrutamine ja jagamine 1000 piires) täisarvude ning positiivsete ratsionaalarvudega (sealhulgas harilike murdudega, mille vähim ühine nimetaja on kuni 100)
  • 9. Tunneb tehete omadusi ning tehete liikmete ja tulemuste seoseid
  • 10. Rakendab tehete järjekorda
  • 11. Eristab paaris- ja paarituid arve
  • 12. Eristab alg- ja kordarve nende omaduste põhjal
  • 13. Kasutab mõisteid kordne ja tegur (nt tehes tehteid harilike murdudega, lahendades jaguvuse ülesandeid)
  • 14. Sõnastab ja kasutab jaguvustunnuseid (2-, 3-, 5- ja 10-ga)
  • 15. Leiab arvu ruudu, kuubi, vastandarvu, pöördarvu ja absoluutväärtuse

Probleemide lahendamine

  • 1. Nimetab probleemide lahendamise skeemi (nt Pólya vmt) etappe ja kasutab probleemide lahendamise skeemi ülesande lahendamiseks
  • 2. Valib endale sobiva lahendusstrateegia (visandamine, visualiseerimine, andmete korrastamine)
  • 3. Valib endale sobiva lahendustee ja hindab kriitiliselt saadud tulemust
  • 4. Kontrollib ja hindab oma lahenduskäikude tulemust
  • 5. Rakendab omandatud teadmisi ja oskusi uute tundmatute probleemülesannete lahendamisel
  • 6. Lahendab mitmetehtelisi tekstülesandeid
  • 7. Koostab mitmetehtelisi tekstülesandeid
  • 8. Kasutab matemaatika õppimisel erinevaid õpistrateegiaid (sh kordamine, märkmete tegemine, analoogiate loomine, üldistamine)
  • 9. Hindab oma arengut matemaatiliste teadmiste ja oskuste omandamisel

Andmed

  • 1. Selgitab protsendi mõistet
  • 2. Leiab osa tervikust
  • 3. Teab joon-, tulp- ja sektordiagrammi ning loeb neilt andmeid
  • 4. Illustreerib joonestusvahendite ja IKT-vahendite abil arvandmestikku joon-, tulp- ja sektordiagrammiga
  • 5. Joonistab ja loeb temperatuuri ning liikumise graafikut
  • 6. Kasutab andmete kogumiseks erinevaid meetodeid (mõõtmine, küsimustik)
  • 7. Kogub lihtsa andmestiku, koostab sagedustabeli ning arvutab aritmeetilise keskmise
  • 8. Analüüsib, milliseid andmeid esitada tabelina, milliseid joon-, tulp- või sektordiagrammina, põhjendab valikut

Algebra

  • 1. Selgitab mõisteid avaldis, arvavaldis, tähtavaldis, võrdus, võrrand, valem
  • 2. Avaldab ühetehtelisest valemist tundmatu
  • 3. Leiab antud arvude seast võrrandi lahendi, lahendab lihtsamaid võrrandeid
  • 4. Selgitab arvutamisseaduste ülekandmist algebrasse
  • 5. Lihtsustab ühe muutujaga avaldisi ning arvutab tähtavaldise väärtuse

Geomeetrilised kujundid ja mõõtmine

  • 1. Mõistab ja selgitab mõõtühikutevahelisi seoseid
  • 2. Teab ning teisendab pikkus-, pindala-, ruumala- ja ajaühikuid
  • 3. Joonestab ning tähistab punkti, sirge, kiire, lõigu, murdjoone; ristuvad, lõikuvad ja paralleelsed sirged; ruudu, ristküliku, kolmnurga, ringi nii joonestusvahendite abil kui ka kasutades interaktiivset geomeetriaprogrammi
  • 4. Joonestab, liigitab ja mõõdab nurki (täisnurk, teravnurk, nürinurk, sirgnurk, kõrvunurgad, tippnurgad)
  • 5. Joonestab joonestusvahendite ja IKT-vahendite abil lõigu keskristsirge, nurgapoolitaja ning sirge suhtes sümmeetrilisi kujundeid
  • 6. Teab plaanimõõdu tähendust ja kasutab seda ülesandeid lahendades
  • 7. Mõistab ja selgitab pindala ja ruumala mõistete tähendust
  • 8. Arvutab, mõistab ja selgitab kuubi ning risttahuka pindala ja ruumala
  • 9. Selgitab 𝛑 (Pii) tähendust ja seost ringjoone pikkusega
  • 10. Arvutab ringjoone pikkuse ja ringi pindala
  • 11. Joonestab kolmnurga kõrgused ning arvutab kolmnurga pindala
  • 12. Rakendab ülesandeid lahendades kolmnurga sisenurkade summat
  • 13. Põhjendab, kas kolmnurgad on võrdsed või ei ole kolmnurkade võrdsuse tunnuste abil
  • 14. Liigitab kolmnurki külgede ja nurkade järgi
  • 15. Toob näiteid õpitud geomeetriliste kujundite ning sümmeetria kohta arhitektuurist ja kujutavast kunstist, kasutades IKT võimalusi (näiteks internetiotsing, pildistamine, mobiilirakendused)
  • 16. Joonestab koordinaatteljestiku, märgib sinna punkti etteantud koordinaatide järgi, loeb teljestikus asuva punkti koordinaate